Webmail
FacebookSporditreeningute juhend
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 (muudetud 30. jaanuar 2021 korraldusega nr 48) „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ on sporditreeningud sise- ja välitingimustes reguleeritud järgmiselt:
Alates 1. veebruarist 2021 Harjumaal ja Ida-Virumaal ning alates 3. veebruarist mujal Eestis:
1) sisetingimustes on lubatud mittekontaktne või madala riskiga tegevus või treening üksnes juhul, kui selle läbiviimisel on tagatud, et osalejate arv rühmas ei ole rohkem kui 11 inimest, sealhulgas juhendaja. Teiste rühmadega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.
Võistkondlikud alad, kus esineb juhuslik kontakt, loetakse madala riskiga tegevuseks juhul, kui spordialaliit on koostanud riskide maandamise meetmed ning need on kooskõlas Kultuuriministeeriumi juhistega ja kooskõlastatud Terviseametiga. Terviseameti kõrgemate ja madalamate riskidega tegevuste loetelu on leitav Terviseameti kodulehelt;
2) sisetingimustes on lubatud kontaktne või kõrge riskiga tegevus või treening üksnes juhul, kui see toimub kogu tegevuse või treeningu vältel maksimaalselt kahe sama inimese vahel, teiste inimestega tuleb kogu tegevuse vältel hoida kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Ruumis võib inimesi olla kuni 50% ruumi täituvuseni, kuid kogu tegevuse vältel ei tohi kaks koos treenivat inimest teiste samas ruumis treenivate inimestega, sh juhendajaga kokku puutuda (st lähikontaktsus ainult kahe isiku vahel);
3) treening-, riietus- ja pesuruumides on tagatud ruumi kuni 50% täituvus. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide ja nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris. Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika (nt tennis ja jõusaal), aga kasutatakse sama riietusruumi, tuleb tagada 50% täituvus erinevate sportimispaikade lõikes;
4) välitingimustes on lubatud treenimine rühmas, mille suurus on kuni 50 inimest, sh juhendaja. Tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega;
5) siseruumides kantakse maski, v.a sporditegevuse ajal. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
6) ühiskasutatavad esemed desinfitseeritakse pärast igakordset kasutamist;
7) teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt (COVID-19 käitumissoovitused asutuste töö nakkusohutuks korraldamiseks).
Alapunktid 1-4 ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistri- ja esiliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, ning puudega isikute tegevustele (ei laiene seenioritele/ veteranidele).
Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit. Korralduse nr 48 terviktekst on kättesaadav siit ja seletuskiri siit.
Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele
o Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
o Sportimisel oleneb maskikandmise kohustus sellest, millise spordialaga tegeletakse. Spordialade või tegevuste puhul, mil hingamine intensiivistub, ei tohiks maske kanda, kuna sellisel juhul on maskid ebahügieenilised, sest märguvad ja see soodustab mikroorganismide arengut. Küll aga on mask õigustatud nt male mängimisel ja muudel spordialadel, kus ei toimu intensiivset hingeldamist. WHO soovituse kohta sportimisel saab täpsemalt lugeda siit: https://apps.who.int/iris/rest/bitstreams/1319378/retrieve .
o Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt sidumata isikud (sh lapsevanemad) peavad siseruumides kandma maski, tuleb järgida 2+2 reeglit ja ruumi täituvust kuni 50%.
o Võistkondlikel aladel, kus esineb juhuslik kontakt ning mille riskiaste on mõnevõrra suurem kui kontaktivabadel spordialadel, kuid mitte samaväärne kontaktsete spordialadega, võib rühmas olla kuni 11 inimest. Need alad loetakse madala riskiga alade hulka juhul, kui spordialaliit on koostanud riskide maandamise meetmed, sh treeningule eelnevad ja järgnevad tegevused, milleks on näiteks ruumide ventileerimine, hajutamine, kokku puutuvate gruppide homogeensus, eri gruppide kokkupuudete vältimine jne, ning neid meetmeid järgitakse tegevuste käigus. Vastavad meetmed peavad olema kooskõlas Kultuuriministeeriumi juhistega ja kooskõlastatakse Terviseametiga. Juhul kui ilmneb, et riskide maandamise meetmed ei ole piisavad või neid ei järgita, võidakse vastav spordiala Terviseameti poolt liigitada kõrgema riskiga alade hulka.
o Tegevuse korraldaja peab tagama selle, et treeningutel osalevad erinevatesse gruppidesse kuuluvad inimesed ei seguneks omavahel spordiobjekti fuajees või riietusruumides. Nt: lasterühmade puhul lepitakse kokku igale rühmale konkreetne kogunemisekoht ja kellaaeg. Välditakse seda, et erinevatesse rühmadesse kuuluvad lapsed tulevad varem treeningsaali ning segunevad teiste rühmadega. Soovitav on erinevate rühmade treeningaegu ajatada nii, et rühmad ei satuks samal ajal riietusruumi.
o Välitingimustes võib korraga treenida ühel treeningväljakul ka mitu rühma. Nt: jalgpalliväljaku ühes osas treenib üks treeningrühm ning teises osas teine treeningrühm, on lubatud mõlemal rühmal samal ajal treenida tingimusel, et nende vahel on viiruse leviku ennetamiseks vajalik vahemaa ja puudub omavaheline kokkupuude.
o Kehtestatud piirangud ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistri- ja esiliigade mängijatele.
o Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade või esiliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi/veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi/veteranspordi koondiste liikmed või kandidaadid.
o Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel.
o Riskide maandamiseks on soovituslik viia siseruumides toimuvad treeningud üle välitingimustesse.
o Alaealistele suunatud treeningut peab korraldama täiskasvanud treener või juhendaja.
o Treeningule on võimaluse korral tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine on vajalik treeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures (nt jõusaali treeningud).
o Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks jõusaalis vahendite kasutamine.
o Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.
o Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevuste järel territooriumile.
o Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.
Treeningute korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastab treeningu korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Korduvrikkumise korral võib Terviseameti korraldusega objekti piirangute mittejärgimisel ajutiselt sulgeda.
Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed
o Ruumide koristamine ja desinfitseerimine tagatakse Terviseameti soovituste kohaselt (leiab siit).
o Oluline on jälgida kätehügieeni, võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
o Piisknakkuse leviku tõkestamiseks tuleb aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga katta. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse seejärel kohe selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ja pestakse käed.
o Kahe treeningu vahel on soovituslik ruume õhutada.
Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.
